10 ägedaimat tuletorni Eestis

Oma ligi 4000 km pikkuse rannajoonega on Eesti tõeline majakate maa. Aegadel, mil tuletorne veel polnud, püüti seilama minnes rannikut mitte silmist kaotada. Pimeduse saabudes süüdati kõrgematel kohtadel lõkked, et merelolijad leiaksid kätte kodutee. Aegade edenedes kasvas aga vajadus püsivalt töötavate tuletornide järele. Majakate arhitektuur ja välimus on muutunud käsikäes majanduse ja teaduse arenemisega, kuid alati on peaeesmärgiks kindlustada meresõitjatele kaugele nähtav tuli, mis kergesti eristub teistest tuletornidest. Paljud tuletornid on tänapäeval külastajatele avatud ning tornitipust saab imetleda vaadet üle mere ja maa. Mõne majakaga saab siiski tutvust teha vaid väljast – tee enne külastamist kindlaks, kas on võimalik ka üles minna. Võta kaasa pere või sõbrad ning korraldage endale mööda Eesti rannikut ja saari romantiline ning hariv tuletorniretk!


 Kihnu tuletorn


Pärnu maakond, Rootsiküla


Kihnu tuletorn ehk kohalikus keeles puak jääb saare kõige lõunapoolsemasse tippu Pitkänä ninale. Tuletorn toodi siia 1864. aastal osadeks lahti monteerituna Inglismaalt ja pandi kohapeal uuesti kokku. See on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist. Torn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga. Tule kõrgus merepinnast on 29 m ja maapinnast 28 m. Alates 2013. aastast on torn külalistele jälle avatud ja inimesed pääsevad üles imetlema kaunist vaadet. Huvitav teada! Torn on ehitatud samal ajal Vormsi ja Virtsu tuletornidega ning nendega ka välimuselt sarnane.


 Ruhnu tuletorn


Saare maakond, Ruhnu küla


1877.a paigutati Ruhnu idaküljel kõrguvale Håubjärre mäele (saare kõrgeim koht) Prantsusmaal Le Havre'i tehases valmistatud detailidest kokku pandud punase metallsilindertorniga tuletorn. Üle saja aasta töötanud metalltorn on tänaseni töökorras. Ohutuse kaalutlustel külastajaid majakasse sisse hetkel ei lasta. Huvitav teada: Tuletorni kõrgus on 39,5 meetrit, merepinnast 65 meetrit. Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas. Torn on projekteeritud samas büroos Prantsusmaal, kus töötas ka Eiffeli torni autor Gustave Eiffel. Kultuurimälestiste riiklik register


 Saxby tuletorn


Lääne maakond, Saxby küla


Saxby majakas ehk Vormsi tuletorn ehitati 1864 aastal, see oli esimene Gordoni süsteemi malmtuletorn Eestis. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitserajatisi. Avamisvälistel aegadel palume ette helistada ja aeg kokku leppida majakavahi telefonil +372 55533065.


 Pakri tuletorn


Harju maakond, Paldiski linn


Tuletorn asub Pakri poolsaare loodetipul kõrgel paeklindi äärel ja märgistab põhjaranniku merepoolset serva tähtsa laevatee ääres. Ehitis võis Pakri poolsaare kõrgel kaldapealsel olla juba Rootsi võimu ajal. 1724. aastal püstitati Peeter I käsul uus paekivist tuletorn. 1760. aastal ehitati poolsaarele uus 48 jala kõrgune paekivist tuletorn. Võimalik, et tegemist oli varasema rekonstrueerimisega. 1889. aastal valmis 80 m kaugusel vanast tuletornist uus kivist tuletorn. Vana tuletorn oli kalda- varingu tõttu jäänud paeklindi servale ohtlikult lähedale, mistõttu see lammutati. 


 Kõpu tuletorn


Hiiu maakond, Mägipe küla


Eesti, ühtlasi Läänemere ja Baltimaade vanima tuletorni ajalugu algas rohkem kui 500 a tagasi, mil maamärki vajas ennekõike Hansa Liit. Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee ja kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel. Nii ehitatigi laevade Hiiu madala eest hoiatamiseks Kõpu tuletorn. Tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse punkti. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal majakatulesid Läänemere ääres ei ole.


 Tahkuna tuletorn


Hiiu maakond, Tahkuna küla


Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Malmist tuletorni ehitust alustati 1873.a. Tuletorn on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks. Huvitav teada: • Tsaari-Venemaa ostis tuletorni Pariisi maailmanäituselt 1871 • Eesti randade kõige kõrgem torn – merepinnalt 42,7 m   Kultuurimälestiste riiklik register


 Suurupi tuletornid


Harju maakond, Suurupi küla


Aastal 1760 rajati uus massiivne paekivist tuletorn paeklindi nukile asendamaks vana tulemärki, et hoiatada varitsevate karide eest ja juhatada laevad turvaliselt Revali sadamatesse. Alguses leegitses  tuletorni tipus päris lõke. Tuletorn on ainuke18. sajandist säilinud kehandiga töötav tuletorn Eestis. Tuletorni 63 meetri kõrgusel üle merepinna asuval vaaterõdult on imeline vaade Tallinna ja Lohusalu lahele. Ruumikas tuletornis on väljapanek tuletornis kasutatud tehnikast ja saab tutvuda väljapanekuga Eesti merenduse ja Suurupi tuletornide ajaloost.  Tänavu täitub tuletornil 260. aastat!


 Ristna tuletorn


Hiiu maakond, Kalana küla


Tuletorn asub Ristna põhjaneemel, suhteliselt lähedal Kõpu majakale, mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. See oli ka põhjuseks, miks ehitati Ristna tuletorn. Ristna tuletorn telliti 1873.a Prantsusmaalt ning hakkas tööle 1874.a. Tuletorni paigutati ka 7-puudane vaskne udukell. Tuletorni jalamil on avatud väike söögikoht.   Kultuurimälestiste riiklik register


 Kiipsaare tuletorn


Saare maakond, Kõruse-Metsaküla


Kiipsaare tuletorn valmis 1933. aastal ja see on 26 meetri kõrgune. Algselt ehitati torn ligikaudu 100 meetri kaugusele rannast, kuid tänapäeval paikneb see rannajoone muutumise tõttu meres. Tugevate tormituulte ja lainete mõjul vajus järsul rannikul asuv tuletorn aastaid tagasi viltu. Seetõttu sai majakas omale hüüdnimeks Saaremaa Pisa Torn. Tuuleiilid ja lained lükkasid majaka hiljem jälle enamvähem sirgeks. Kasulik teada: Kuna tuletorn asub Vilsandi Rahvuspargi territooriumil, pääseb sinna ainult jalgsi. Teekond parklast majakani on ca 5 km ja majakas on vaadeldav vaid väljast. 


 Käsmu tuletorn


Lääne-Viru maakond, Käsmu küla


Käsmu neeme otsas asub Käsmu tuletorn ehk tulepaak, mis ehitati 1892 aastal annetustest. See on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Tuletorn oli lahte sissesõitmiseks ning see ehitatigi Käsmu merekooli initsiatiivil, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil lihtsam oma kodusadamat leida. 2013 aasta suvest on tuletorn kõigile vaatamiseks avatud muuseumina.

KOMMENTAARID

(nimi)


 

huvitav etendus oli

Ettevõttest | Kontaktid | Autoriõigused | Professionaalidele
All rights reserved © 2002 - 2020 BalticTravelnews.com | Design & maintenance © 2000 - 2020 1st-studio.com

 
Total Timed::0.63797188sec.